Vaba pühapäev ja mõtlesin väikse ringi Hispaanias teha. Noh, tegelikult ikka ainult vastavas maakonnas, aga seegi on juba Eestist 2x suurem.
Andaluusia siis. Cadiz, Ronda, Malaga, Marabella. Ringist sai aga üsna kiiresti edasi-tagasi mägedesse sõit.
Marabella - rikaste suvituskoht? Kui linna "väravad" paistma hakkasid, ilmusid tahavaatepeeglisse ka kaks Ferrarit. Pärast linnas sees nägin veel ühte. Porschesid oli ainult üks. Pärast õhtul tagasi tulles oli seal piirkonnas üks veel, millega kohtusin tunnelis. Ferrari hääl tunnelis on veel kolm korda vägevam kui vabas õhus. Üsna kena linn tundus tegelikult.
Seal sai ka enamvähem otsus vastu võetud, et lähen mägedesse. Marabellast oli sina veel umbes 200km, Gibraltarist Marabellani oli umbes 50km. Lasin TomTomil end lähima mäetipu juurde juhatada. Seal tundus, et tegelikult vist seal päris sõita ei tohiks, kuhu TomTom mind saatis. Ma olin seal ainus autoga liikleja. Mingit autot või liiklemist keelavat märki küll polnud, kuid ikkagi kahtlane oli. Millegi pärast olid küll keelatud jalgrattad ja mootorrattad.
Jätsin tolle mäetipu jahtimise pooleli ja valisin teise, mälu järgi Hispaania kõrgeima mäetipu (
Mulhacen), mis samas oli ka ainus ülejäänud mäetipp, mille juurde TomTom mind juhatada arvas oskavat. Sinna sõit oli juba põnevam, pikalt käänulist asfaltteed, kuid tee peal jõudis vihm kohale. Mäe all näitas auto 29 kraadi sooja. Mäe otsas, 2500m peal 6 kraadi. Kõrgemale kahjuks ei saanud, kahe keelumärgi alt läbi sõita ei julgenud, eriti kui nähtavus oli paksus vihmapilves umbes 10 meetrit ja mingit kohalikud ametiautod liikusid seal kah ringi. Ja pealegi on kõik hispaaniakeelne ja raske oleks pärast vaielda. Igatahes lumi sai ära nähtud. Natuke seda seal oli.
Tagasiteel seadsin eesmärgiks Ronda nimelise linna, mis pidavat hästi ilus olema. Tee peal avastasin aga hoopis huvitavama koha, Teba. Ilus linnake mäe otsas, vanad lossi varemed veel kõrgemal. Rondasse jõudsin juba väga pimedas ja eriti midagi ei näinud. Ka seal olid vanad lossi varemed, nagu pärast välja sõites nägin, kuid kell oli juba nii palju et ei olnud mõtet seal rohkem ringi vaadata. Mõnel õhtul vast tagasi. Gibraltari juurest on sinna umbes 100km vast. Tee viis ümber ja üle väiksemate mägede, nii palju keerutamist oli et täitsa igav hakkas pimedas. Sealt viis tee Marabellasse ja sealt edasi võtsin juba maksustatud kiirtee, kus rahulikult 130-140-ga sõita sai.
Hotelli retseptsionisti soovitusel sai siis seal ära käidud.
Jätsin tolle mäetipu jahtimise pooleli ja valisin teise, mälu järgi Hispaania kõrgeima mäetipu (Mulhacen), mis samas oli ka ainus ülejäänud mäetipp, mille juurde TomTom mind juhatada arvas oskavat. Sinna sõit oli juba põnevam, pikalt käänulist asfaltteed, kuid tee peal jõudis vihm kohale. Mäe all näitas auto 29 kraadi sooja. Mäe otsas, 2500m peal 6 kraadi. Kõrgemale kahjuks ei saanud, kahe keelumärgi alt läbi sõita ei julgenud, eriti kui nähtavus oli paksus vihmapilves umbes 10 meetrit ja mingit kohalikud ametiautod liikusid seal kah ringi. Ja pealegi on kõik hispaaniakeelne ja raske oleks pärast vaielda. Igatahes lumi sai ära nähtud. Natuke seda seal oli.
Päeva peavaatemäng on 30000 õhupalli lahti laskmine.
Õhku lasti ka Gibraltari lipp
Seekord siis sellised kohad. Töö on Gibraltaris, hotell Hispaania pool piiri, asulas nimega La Linea (de la Conception). Gibraltarisse jalutada on umbes pool tundi.
Esimesel pildil on kalju sisse käikude uuristajate nädala söögiports. Suure piiramise ajal võeti seda poole väiksemaks. Ajastule kohaselt uuristati käike kirkadega, nagu Piusa koopaidki... aga Piusa koopad on liivakivi sisse tehtud. Seal oli ka looduslikke koopaid. Keskmisel pildil on välja kaevatud neandertaallase kolju replica. Ja kõige parempoolsemal pildil on ühte suuremasse loomulikku koopasse tehtud kontserdisaal.
Olulist piirikontrolli Gibraltari ja Hispaania vahel ei ole. Näitad kaugelt, et sul on dokument olemas ja sellest piisab. Autoga liikudes tuleb aega varuda, sest korraks sinna tahtjaid on väga palju. Pool tundi on tavaline järjekord. Tagasi tulles vaatab Hispaania toll pisteliselt pagasnikusse, et sa liiga palju alkoholi varunud ei oleks. Kuigi seal kehtib Inglise võim, on seal liiklus tänapäeval (alates ~1930) samal pool kui Euroopas. Vasakpoolsel pildil on surnuaed, lennuväli ja piiri taga Hispaania. Järgmised pildid on tehtud tänaval, mis lennujaama ületab.
Gibraltar ei ole Euroopa majandustsoonis ja seal on puuduvate või väheste maksude tõttu paljud kaubad oluliselt odavamad kui Euroopas. Levinuimad müügiartiklid, nagu ikka tax-free piirkondades, on alkohol, ehted, kellad, parfüümid ja mingil määral ka elektroonika. Liitrine Baylies maksis ~240eek (kuid lennujaamast sain pärast sooduskampaania puhul 210-ga). Liitri viina laadset puskarit sai vähem kui 100.- eest. Bensiin maksab Gibraltaris 80 inglise penni (= umbes 14,5eek). Ka hispaania poolel on see meie jaoks normaalse hinnaga, 1,05€/l, ehk siis natuke üle16.- Elektroonika ostmisega on häda selles, et ühtegi normaalset poodi pole. On peatänav, nimega Main Street, kus on palju poode, kuid kahjuks kuuluvad kõik elektroonikapoed kahele perekonnale. Ja loomulikult mitte Euroopa omadele. Ei saanudki aru mis rahvusest need asjamehed siin on. Idapoolt mingid tsurkad igatahes. Hindu enamasti väljas pole ja kauba valikul nõu küsida pole neilt kah mõtet. Juttu võivad nad ju improviseerida, aga reaalselt ei tea nad kaubast midagi. Vähemalt fototehnikast mitte.
